Naar inhoud springen

alarm

Van Wiktionary

Algemein Gesjreve Limburgs[bewirk]

Zelfsjtendig naamwaord[bewirk]

alarm m (Nederlands: alarm, waarschuwing, noodsein)

Verbuging

—, —


Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

alarm ó /a̽'lárm/

  1. 'n installaasje die de luuj waarsjoewtj veur 'ne gevieërliken toestandj (wie bie brandj)
    Wie v'r huuerdje det 't alarm aafgegange waas, stóng de ganse sjuur al in brandj.
  2. (euverdrechtelik) de waarsjoewing taengen 't gevaor zelf
    Dao is gèn inkel raeje veur alarm; alles is ónger kóntrol.
Aafbraeking
  • a-larm
Aafleijinge
Zagswies
  • alarm slaon

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif alarm alarme alarmen
IPA /a̽'lárm/ /a̽'lármə/ /a̽'lármən/
dim. sjrif alermke alermken alermkes
IPA /a̽'læ̀r̥m̥kʲe/ /a̽'læ̀r̥m̥kʲen/ /a̽'læ̀r̥m̥kʲes/ /a̽'læ̀r̥m̥kʲez/
dat. sjrif alarm alarme alarmen
IPA /a̽'lárm/ /a̽'lármə/ /a̽'lármən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

bewirk


Ingels[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

alarm /ə.'lɑ:(r)m/

  1. ware, waarsjuwe
  2. alarmere
Synoniem

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

alarm /ə.'lɑ:(r)m/

  1. alarm