autosleutel

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

autosleutel m /áu̯tosl̥ǿ:təl ~ ɒ́u̯tosl̥ǿ:təl/

  1. 'ne sleutel womit me de deure van 'nen auto aop krieg en womit m'n 'm ouch kan starte door 'm in 't kóntak te staeke
Aafbraeking
  • au-to-sleu-tel
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif autosleutel autosleutele autosleutelen
IPA /áu̯tosl̥ǿ:təl/ /áu̯tosl̥ǿ:tə̽lə/ /áu̯tosl̥ǿ:tə̽lən/
dim. sjrif autosleutelke autosleutelken autosleutelkes
IPA /áu̯tosl̥ǿ:te̽l̥kʲe/ /áu̯tosl̥ǿ:te̽l̥kʲen/ /áu̯tosl̥ǿ:te̽l̥kʲes/ /áu̯tosl̥ǿ:te̽l̥kʲez/
dat. sjrif autosleutel autosleutele autosleutelen
IPA /áu̯tosl̥ǿ:təl/ /áu̯tosl̥ǿ:tə̽lə/ /áu̯tosl̥ǿ:tə̽lən/

In anger spraoke[bewirk]