hórn

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Lèmbörgsj

Oetspraok

Aafkóms

  • E Lèmbörgsj heimwaordj aafkómstig oed g'm Aadlèmbörgsje es Họrn.

Zèlfstenjig naomswaordj

hórn m

  1. (Hoeaglèmbörgsj) E-n hel, meistes gebaogen, oetstaeksel ekóp versjèllendjer deer.
  2. (Hoeaglèmbörgsj) De stóf woroet 'nen hórn[1] besteit.
  3. (Hoeaglèmbörgsj) 'nen Oetwasj dae óp 'nem hórne[1] liek.
  4. (Hoeaglèmbörgsj) 'nen Blaosklanksmaeker dae ieëslik ven hórne[2] gemaak woort, meh noe döks einer gewónjener kaopersbuus mid 'nem breiem klanksbaekere èn windjsklèpper.
  5. (Hoeaglèmbörgsj) 'ne Gedraoje sjèl bie get weikdeer.

Buging


(Hoeaglèmbörgsj)
inkelvaadj mieëvaadj
gans avig klènder splintjer gans avig klènder splintjer
èègenersval hórn órn hörnke örnke hörn, hörner örn, örner hörnkes örnkes
èègedómsval hórnès órnès hörnkes örnkes hörn, hörner örn, örner hörnkes örnkes
richtingsval hórnes órnes hórneske órneske hórnese órnese hórneskes órneskes
rèèksval hórne órne hörnke örnke hörn, hörner örn, örner hörnkes örnkes
veurwèrpsval hórn órn hörnke örnke hörn, hörner örn, örner hörnkes örnkes
achterval
oetroopsval
middelsval

Zèlfhed