jassetes

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

jassetes v /jasətæs/

  1. (kleier) 'n ingenejdj tesken in 'ne jas worin me dinger kan ewegstaeken of worin de henj kan werme
Aafbraeking
  • jas-se-tes
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif jassetes jassetesse jassetessen
IPA /jasətæs/ /jasətæz/ /jasətæse/ /jasətæsen/
dim. sjrif jasseteske jassetesken jasseteskes
IPA /jasətæskʲe/ /jasətæskʲen/ /jasətæskʲes/ /jasətæskʲez/

In anger spraoke[bewirk]