Naar inhoud springen

laeftiedsgrens

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

laeftiedsgrens v /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥s/

  1. de hoogsten of de leegste laeftied det emes maag höbbe veur mit te doon aan get
Aafbraeking
  • laef-tieds-grens
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif laeftiedsgrens laeftiedsgrenze laeftiedsgrenzen
IPA /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥s/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀nz/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀nze/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀nzen/
dim. sjrif laeftiedsgrenske laeftiedsgrensken laeftiedsgrenskes
IPA /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥skʲe/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥skʲen/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥skʲes/ /lɛ̀:ftí:d̥sɣ̊r̥æ̀n̥skʲez/
Raod

Bie de mieëvaadsvorm versjuuf bie de jóngste spraekers de stoeattoean nao 'ne sleiptoean: lae\ftie~dsgre\nze > lae\ftie~dsgre~nze.

In anger spraoke

[bewirk]