Naar inhoud springen

platkop

Van Wiktionary

Algemein Gesjreve Limburgs

[bewirk]

Zelfsjtendig naamwaord

[bewirk]

platkop m (Nederlands: schoenspijker (spijker met platte kop))

Sinneniem
Verbuging

platköp, platköpke


Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

platkop m /pl̥atkɒp/

  1. 'ne klèndere nagel mit 'nen aafgeplatdje kop dae gebroek wuuert veure zaol van sjoon vas te make
  2. 'n sjroef mit oppe kop 'n inkel gluif (en gei kruuts)
  3. (graof spraokgebroek) emes dae 'ne platte kop haet
Aafbraeking
  • plat-kop
Antonieme
Aafleijinge
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif platkop platköp
IPA /pl̥atkɒp//pl̥atkɒb/ /pl̥atkʲœp//pl̥atkʲœb/
dim. sjrif platköpkeplatköpken platköpkes
IPA /pl̥atkʲœpkʲe//pl̥atkʲœpkʲen/ /pl̥atkʲœpkʲes//pl̥atkʲœpkʲez/
dat. sjrif platkop platköp
IPA /pl̥atkɒp//pl̥atkɒb/ /pl̥atkʲœp//pl̥atkʲœb/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

bewirk