Naar inhoud springen

puistekop

Van Wiktionary

'ne puistekop

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

puistekop m /pœ̀i̯stekɒp/

  1. (graof spraokgebroek) e gezich det vol zitj mit puiste
Aafbraeking
  • puis-te-kop
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif puistekop puisteköp
IPA /pœ̀i̯stekɒp//pœ̀i̯stekɒb/ /pœ̀i̯stekʲœp//pœ̀i̯stekʲœb/
dim. sjrif puisteköpkepuisteköpken puisteköpkes
IPA /pœ̀i̯stekʲœpkʲe//pœ̀i̯stekʲœpkʲen/ /pœ̀i̯stekʲœpkʲes//pœ̀i̯stekʲœpkʲez/
dat. sjrif puistekop puisteköp
IPA /pœ̀i̯stekɒp//pœ̀i̯stekɒb/ /pœ̀i̯stekʲœp//pœ̀i̯stekʲœb/

In anger spraoke

[bewirk]