snoebbel

Van Wiktionary

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

snoebbel m /sn̥ubəl/

  1. 'n leef meneer veur emes dae kortbie steit aan te spraeke
    Doe bös ech e lekker snuubbelke, doe kleine.
Raod

Lèt op! Bakkes sjrief snoebel.

Aafbraeking
  • snoeb-bel
Variaasje

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif snoebbel snoebbels
IPA /sn̥ubəl/ /sn̥ubəl̥s/ /sn̥ubəlz/
dim. sjrif snuubbelke snuubbelken snuubbelkes
IPA /sn̥ʉ̜bə̽l̥kə/ /sn̥ʉ̜bə̽l̥kən/ /sn̥ʉ̜bə̽l̥kəs/ /sn̥ʉ̜bə̽l̥kəz/
dat. sjrif snoebbel snoebbels
IPA /sn̥ubəl/ /sn̥ubəl̥s/ /sn̥ubəlz/

In anger spraoke[bewirk]