Naar inhoud springen

spraokles

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

spraokles v /spr̥ɒ̀:kl̥æs/

  1. 'n les wobie m'n óngerrich krieg veur zich 'n zeker spraok aan te lieëre
  2. 'n les wobie me lieërt baeter te kalle (meis gerich oppe oetspraok)
Aafbraeking
  • spraok-les
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif spraokles spraoklessespraoklessen
IPA /spr̥ɒ̀:kl̥æs//spr̥ɒ̀:kl̥æz/ /spr̥ɒ̀:kl̥æse//spr̥ɒ̀:kl̥æsen/
dim. sjrif spraokleskespraoklesken spraokleskes
IPA /spr̥ɒ̀:kl̥æskʲe//spr̥ɒ̀:kl̥æskʲen/ /spr̥ɒ̀:kl̥æskʲes//spr̥ɒ̀:kl̥æskʲez/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

bewirk

[2]