instumming

Van Wiktionary

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

instumming v /ɪ́n̥stǿmɪŋ/

  1. de hanjeling van 't instumme, d'n toestandj det m'n 't èns is mit emes en det ouch oetsprik
Aafbraeking
  • in-stum-ming
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif instumming instumminge instummingen
IPA /ɪ́n̥stǿmɪŋ/ /ɪ́n̥stǿmɪŋe/ /ɪ́n̥stǿmɪŋen/
dim. sjrif instummingske instummingsken instummingskes
IPA /ɪ́n̥stǿmɪ̽ŋ̊skʲe/ /ɪ́n̥stǿmɪ̽ŋ̊skʲen/ /ɪ́n̥stǿmɪ̽ŋ̊skʲes/ /ɪ́n̥stǿmɪ̽ŋ̊skʲez/

In anger spraoke[bewirk]