Naar inhoud springen

aafkorting

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

aafkorting v /á:fkɒr̥tɪŋ/

  1. 'n korter meneer veur get te doon of oet te drökke, 'ne kortere waeg
    Ich weit nag waal 'n aafkorting dore bós det v'r neet gans óm hove te vare.
  2. (spraoklieër) 'ne kortere vorm veur e waord of 'n oetdrökking
    Woveur steit de aafkorting "b.v.d."?
Aafbraeking
  • aaf-kor-ting
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif aafkorting aafkortinge aafkortingen
IPA /á:fkɒr̥tɪŋ/ /á:fkɒr̥tɪŋe/ /á:fkɒr̥tɪŋen/
dim. sjrif aafkörtingske aafkörtingsken aafkörtingskes
IPA /á:fkœr̥tɪ̽ŋ̊skʲe/ /á:fkœr̥tɪ̽ŋ̊skʲen/ /á:fkœr̥tɪ̽ŋ̊skʲes/ /á:fkœr̥tɪ̽ŋ̊skʲez/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

[2]