Naar inhoud springen

körk

Van Wiktionary

körk [1]

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

körk m /kœ́r̥k/

  1. e zaach, doorlaotendj matterjaal gemaak vanne sjaal vanne körkeik, ónger anger gebroek veur flessestöp van te make
  2. e stök körk ([1]) veur get te laote drieven op 't water
  3. (synoniem) (euverdrechtelik) anger waord veur flessestop
Aafbraeking
  • körk
Variaasje
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 205.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif körk körke körken
IPA /kœ́r̥k/ /kœ́rg/ /kœ́r̥kə/ /kœ́r̥kən/
dim. sjrif körkske körksken körkskes
IPA /kœ́r̥kskʲe/ /kœ́r̥kskʲen/ /kœ́r̥kskʲes/ /kœ́r̥kskʲez/
dat. sjrif körk körke körken
IPA /kœ́r̥k/ /kœ́rg/ /kœ́r̥kə/ /kœ́r̥kən/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]