Naar inhoud springen

anagram

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

anagram ó /ána̽'ɣràm/

  1. (spraoklieër) e waord det gans oete zelvendje lètters besteit wie 'n anger waord binne dezelvendje spraok
    't Waord "angere" is 'n anagram veur "raenge".
Aafbraeking
  • a-na-gram
Verwantje wäörd

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif anagram anagramme anagrammen
IPA /ána̽'ɣràm/ /ána̽'ɣrámə/ /ána̽'ɣrámən/
dim. sjrif anagremke anagremken anagremkes
IPA /ána̽'ɣræ̀m̥kʲe/ /ána̽'ɣræ̀m̥kʲen/ /ána̽'ɣræ̀m̥kʲes/ /ána̽'ɣræ̀m̥kʲez/
dat. sjrif anagram anagramme anagrammen
IPA /ána̽'ɣràm/ /ána̽'ɣrámə/ /ána̽'ɣrámən/

In anger spraoke

[bewirk]