Naar inhoud springen

brandjtrap

Van Wiktionary

'n brandjtrap

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

brandjtrap v /bráɲ̊ɟ̊tr̥ap/

  1. 'n trap die normaal aafgeslaoten is of boetenóm 't pandj löp die me kan broeke bie noead wen anger oetgeng nimmieë besjikbaar zeen, wie bie brandj
Aafbraeking
  • brandj-trap
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif brandjtrap brandjtrappe brandjtrappen
IPA /bráɲ̊ɟ̊tr̥ap/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥ab/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥apə/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥apən/
dim. sjrif brandjtrepke brandjtrepken brandjtrepkes
IPA /bráɲ̊ɟ̊tr̥æpkʲe/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥æpkʲen/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥æpkʲes/ /bráɲ̊ɟ̊tr̥æpkʲez/

In anger spraoke

[bewirk]