kómming

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kómming v /kʊ́mɪŋ/

  1. e vasgestèldj bedraag veur 'n einheid, wie bestump dore staot of 'n instèlling
  2. 't bedraag det veur get betaaldj mót waere
Aafbraeking
  • kóm-ming
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kómming kómminge kómmingen
IPA /kʊ́mɪŋ/ /kʊ́mɪŋe/ /kʊ́mɪŋen/
dim. sjrif kummingske kummingsken kummingskes
IPA /kǿmɪ̽ŋ̊skʲe/ /kǿmɪ̽ŋ̊skʲen/ /kǿmɪ̽ŋ̊skʲes/ /kǿmɪ̽ŋ̊skʲez/
Raod

d'n Diminutief wuuert neet väöl gebroek.

In anger spraoke[bewirk]

[1]