kómme

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kómme /kʊ́mə/

  1. (óneuvergenkelik) 'n plaats bereike
  2. (óneuvergenkelik) óngerwaeges zeen van wiedaaf nao korterbie, óngerwaeges zeen nao 'n bepaoldje plaats
  3. (modaal) (kómme te ~ kómme 'nt) guuef aan det zich get ónvermiejelik inne toekóms geit aafspele, aanstäöndje zeen
    Es se dao gèn päöl biezits kump det nag óm te valle.
    Die kump zich nag 'nt bedinke waat 't fout gedaon haet.
  4. (koppelwirkwaord) veur 'ne bepaoldje pries verkoch waere
    Waat kómme die aerpel nag bie uch?
  5. (óneuvergenkelik) (kómmen oet) örges aafkumstig van zeen
    Ich gluif neet det dae oet Mofert kump.
  6. (óneuvergenkelik) (kómme door) veroearzaak waere door get
    Det leid kump door die moder die al kepot gemaak haet.
Aafbraeking
  • kóm-me
Net get anges gesjreve
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • det waat (nag) kump: de toekóms
  • (effekes) tössendoor kómme
  • örges vandan kómme: örges aafkumstig van zeen (plaats van gebaorte, neet van 'n plaats wo me juus gewaes is)
    Wèts toe wo Jan vandan kump? Ich mèndje det dae oet Pötbrook vandan koom.

Verveuging[bewirk]

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif kóm kums kump kómme kómmen kómp kómme kómmen kómmendj
IPA /kʊ̀m/ /kǿm̥s/ /kǿmz/ /kǿm̥p/ /kǿmb/ /kʊ́mə/ /kʊ́mən/ /kʊ̀m̥p/ /kʊ̀mb/ /kʊ́mə/ /kʊ́mən/ /kʊ́məɲɟ/
vergangen tied sjrif kwaam
koom
kaam
kwoom
kwaams
kooms
kaams
kwooms
kwaam
koom
kaam
kwoom
kome komen kwaamp
koomp
kaamp
kwoomp
kome komen gekómme gekómmen
IPA /kw̥á:m/
/kò:m/
/ká:m/
/kw̥ò:m/
/kw̥á:m̥s/
/kò:m̥s/
/ká:m̥s/
/kw̥ò:m̥s/
/kw̥á:mz/
/kò:mz/
/ká:mz/
/kw̥ò:mz/
/kw̥á:m/
/kò:m/
/ká:m/
/kw̥ò:m/
/kó:mə/ /kó:mən/ /kw̥á:m̥p/
/kò:m̥p/
/ká:m̥p/
/kw̥ò:m̥p/
/kw̥á:mb/
/kò:mb/
/ká:mb/
/kw̥ò:mb/
/kó:mə/ /kó:mən/ /ɣə'kʊ́mə/ /ɣə'kʊ́mən/
vergangen tied
(kónjunktief)
sjrif koom kooms koom kome komen koomp kome komen gekómme gekómmen
IPA /kò:m/ /kò:m̥s/ /kò:mz/ /kò:m/ /kó:mə/ /kó:mən/ /kò:m̥p/ /kò:mb/ /kó:mə/ /kó:mən/ /ɣə'kʊ́mə/ /ɣə'kʊ́mən/
gebi-jjendje wies sjrif kóm! kómme-v'r kómtj!
IPA /kʊ́m/ /kʊ́məvər/ /kʊ̀m̥c/ /kʊ̀mɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif kómme kómmen kómme kómmen kómmentaere kómmentaeren gekómme gekómmen
IPA /kʊ́mə/ /kʊ́mən/ /kʊ́mə/ /kʊ́mən/ /kʊ́mən̥'tɛ̀:re/ /kʊ́mən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'kʊ́mə/ /ɣə'kʊ́mən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

[4]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kómme ó /kʊ́mə/

  1. (synoniem) anger waord veur toekóms
  2. (gerundium) gerundium II van kómme
Raod

Deze vorm guldj es neutraal spraokgebroek.

Aafbraeking
  • kóm-me

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kómme kómmen
IPA /kʊ́mə/ /kʊ́mən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif kómme kómmen
IPA /kʊ́mə/ /kʊ́mən/

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

kómme /kʊ́mə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van kómme
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van kómme
Aafbraeking
  • kóm-me