aafkómme

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich kóm aaf mer ich kóm aaf det ich aafkóm ich bön aafgekómme
IPA /ɪç kʊ̀m 'á:f/ /mær‿ɪ̽ç kʊ̀m 'á:f/ /dæd‿ɪ̽ʝ á:fkʊ̀m/ /ɪʝ bœ̀n á:fɣ̊əkʊ́mə/

aafkómme /á:fkʊ́mə/

  1. (ergatief) nao ónger kómme, nao 'n leger huuegdje gaon
    Ich huuer al det die aafkómmen ane veut oppe trap.
  2. (ergatief) (~ van get) bevriedj waere van e perbleem, e perbleem kwietkómme
  3. (ergatief) (~ van get) zienen oearsprónk höbbe van get, emes es veureljer höbbe
  4. (ergatief) vaerdig kómme mit get, klaorkómme
  5. (ergatief) örges in rechte richting op aangaon
  6. (ergatief) örges kort langs gaon
    Dae wagen is op nag gèn vief sentemaeter aafgekómme.
Aafbraeking
  • aaf-kóm-me
Aafleijinge
Samestèlling
Zagswies
  • op emes aafkómme: emes op 'n dreigendje meneer genieëke

Verveuging[bewirk]

(det ...) ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif aafkóm aafkums aafkump aafkómme aafkómmen aafkómp aafkómme aafkómmen aafkómmendj
IPA /á:fkʊ̀m/ /á:fkǿm̥s/ /á:fkǿmz/ /á:fkǿm̥p/ /á:fkǿmb/ /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/ /á:fkʊ̀m̥p/ /á:fkʊ̀mb/ /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/ /á:fkʊ́məɲɟ/
vergangen tied sjrif aafkwaam
aafkoom
aafkaam
aafkwoom
aafkwaams
aafkooms
aafkaams
aafkwooms
aafkwaam
aafkoom
aafkaam
aafkwoom
aafkome aafkomen aafkwaamp
aafkoomp
aafkaamp
aafkwoomp
aafkome aafkomen aafgekómme aafgekómmen
IPA /á:fkw̥á:m/
/á:fkò:m/
/á:fká:m/
/á:fkw̥ò:m/
/á:fkw̥á:m̥s/
/á:fkò:m̥s/
/á:fká:m̥s/
/á:fkw̥ò:m̥s/
/á:fkw̥á:mz/
/á:fkò:mz/
/á:fká:mz/
/á:fkw̥ò:mz/
/á:fkw̥á:m/
/á:fkò:m/
/á:fká:m/
/á:fkw̥ò:m/
/á:fkó:mə/ /á:fkó:mən/ /á:fkw̥á:m̥p/
/á:fkò:m̥p/
/á:fká:m̥p/
/á:fkw̥ò:m̥p/
/á:fkw̥á:mb/
/á:fkò:mb/
/á:fká:mb/
/á:fkw̥ò:mb/
/á:fkó:mə/ /á:fkó:mən/ /á:fɣ̊əkʊ́mə/ /á:fɣ̊əkʊ́mən/
vergangen tied
(kónjunktief)
sjrif aafkoom aafkooms aafkoom aafkome aafkomen aafkoomp aafkome aafkomen aafgekómme aafgekómmen
IPA /á:fkò:m/ /á:fkò:m̥s/ /á:fkò:mz/ /á:fkò:m/ /á:fkó:mə/ /á:fkó:mən/ /á:fkò:m̥p/ /á:fkò:mb/ /á:fkó:mə/ /á:fkó:mən/ /á:fɣ̊əkʊ́mə/ /á:fɣ̊əkʊ́mən/
gebi-jjendje wies sjrif kóm aaf! kómme-v'r aaf kómtj aaf!
IPA /kʊ́m á:f/ /kʊ́m á:v/ /kʊ́məvər á:f/ /kʊ́məvər á:v/ /kʊ̀m̥c á:f/ /kʊ̀m̥c á:v/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif aafkómme aafkómmen aafkómme aafkómmen aafkómmentaere aafkómmentaeren aafgekómme aafgekómmen
IPA /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/ /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/ /á:fkʊ́mən̥'tɛ̀:re/ /á:fkʊ́mən̥'tɛ̀:ren/ /á:fɣ̊əkʊ́mə/ /á:fɣ̊əkʊ́mən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

aafkómme ó /á:fkʊ́mə/

  1. (synoniem) anger waord veur kómaaf
  2. (gerundium) gerundium II van aafkómme
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • aaf-kóm-me

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif aafkómme aafkómmen
IPA /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif aafkómme aafkómmen
IPA /á:fkʊ́mə/ /á:fkʊ́mən/

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

aafkómme /á:fkʊ́mə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van aafkómme
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van aafkómme
Aafbraeking
  • aaf-kóm-me