kónjunktief

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kónjunktief m /kʊ́njø̽ŋ̊ktif/ (ouch: /kʊ́njø̽ŋ̊k'tif/)

  1. (spraokkónde) 'ne verveugingsvorm van e wirkwaord det veurkump in óngergesjikdje biezatse, winse, twiefel en meugelikheid oetdrök en 'n beteikenis ónger veurwaerd kan stèlle
Raod

De klemtoean ligk op dit waord meistes oppe ieëste silbe, meh versjuuf bieje verbaoge vörm ummer nao de twieëdje silbe.

d'n Diminutief van dit waord wuuertj praktisch neet gebroek.

Aafbraeking
  • kón-junk-tief

Grammaer[bewirk]

De kónjunktief vindj m'n in 't Mofers allein nag mer inne vergangen tied van sterke wirkwäörd, mer 't óngersjied tösse de vörm is verwaterdj. Bie de meiste wirkwäörd wuuert de gewuuene vorm al gans vervange dore kónjunktiefvorm: doe halps mich > doe hólps mich, meh bie e deil wirkwäörd is bie ajer spraekers nag spraok van 'n óngersjied: Ich k(w)aam aan in Remunj. - Ich wós neet of ich ouch in Remunj aankoom. Bie jónger spraekers waeren ouch vörm wie k(w)aam vervange dore kónjunktiefvörm wie koom.

E wirkwaord det speciaal te verneumen is is höbbe. De kónjunktiefvörm hej(je), heds en hedj drökken ouch 'n modaliteit ('n meugelikheid of optatief) oet, mit anger wäörd: get det kós zeen, meh neet is gebeurd: Veer hejje kónne kómme. en Ich hej gekómme. Dees vörm kómplementere de vörm haw(we), hads en hadj: Veer hawwe gei leech oppe fietsj. Ouch dit óngersjied steit ónger drök bie jónger spraekers. Zoea wuuert de meugelikheid vanne kónjunktief oetgedrök mit zówwe of sónger waatfer versjil danouch, döks mit nujer vörm oet 't Remunjs en anger limbörgs regiolek, wie haj(je) en had(de).

Bie hoeag oetzunjering kómmen ouch (versteindje) kónjunktiefvörm veur innen hujigen tied, wie bie chodvergaefmich.

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kónjunktief kónjunktieve kónjunktieven
IPA /kʊ́njø̽ŋ̊ktif/ /kʊ́njø̽ŋ̊ktiv/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tive/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tiven/
dim. sjrif kónjunktiefke kónjunktiefken kónjunktiefkes
IPA /kʊ́njø̽ŋ̊k'tifkʲe/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tifkʲen/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tifkʲes/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tifkʲez/
dat. sjrif kónjunktief kónjunktieve kónjunktieven
IPA /kʊ́njø̽ŋ̊ktif/ /kʊ́njø̽ŋ̊ktiv/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tive/ /kʊ́njø̽ŋ̊k'tiven/

In anger spraoke[bewirk]