höbbe

Mofers

Wirkwaord

Lemma

höbbe /hœbə/

1. (euvergenkelik) in zienen eigendóm zeen van 'n zaak of e veurwerp

   Höbs toe 'n eigen hoes?

   'ne Wagen höb ich noeatj gadj; ich doon alles oppe fietsj.

2. (koppelwirkwaord) e geveul opmirke, e zintuug aanveule

   Det kindj haet hónger, gluif ich, went 't begintj te bäöke.

   Höbs se-n 't werm of höbs se-n 't kaad?

3. (euvergenkelik) es deil van zich zeendje, es óngerdeil zeen

   'ne Miens haet twieë erm.

   'nen Auto haet meis veer rajer.

4. (euvergenkelik) aan 'n krenkdje lieje

   Ich mein det Mrie get van valzuch haet.

5. (euvergenkelik) örges aan deilnumme, 'n verplichting mótte doon

   Ich kan morge neet kómme, went dan höb ich riejles.

6. (euvergenkelik) emes in deens haje

   Det bedrief haet ach werknummers.

7. (euvergenkelik) 'nen eljer zeen (van kinjer), jóngen höbbe

   Die maer haet twieë veules.

   Mark haet waal vief kinjer: twieë zeuns en drie döchters.

8. (euvergenkelik) de mach hajen euver get
9. (euvergenkelik) in 'nen toestandj terechgekómme zeen

   Ligk neet zoea te vinke mit die zwaegelkes; dalik höbbe v'r brandj.

   Veer höbbe de kinjer rónjelómbie wonen en det is richtig e gemaak.

10. (modaal) (~ te) mótte

    Zoealangs toe hie woons, höbs toe nao mich te loestere!

11. (modaal) wuuert gebroek veure voltoeadjen tied mit te vörme

    Ich höb dae bal nannoeatj zoea wied gesmeten es doe.

12. (synoniem) anger waord veur verdrage
13. (koppelwirkwaord) (ónpersuuenlik) (mit "'t" of "det") guuef aan det 't zich hanjeltj óm 'n feit of 'n kónstatering

    't Haet nag zès kefees in Mofert; det is väöl in vergelieking mit anger dörper.

Aafbraeking

• höb-be

Synoniem

• [13] 't guuef

Aafleijinge

• höb
• aafhöbbe, aanhöbbe, biehöbbe, doorhöbbe, leefhöbbe, oethöbbe, ophöbbe, plaatshöbbe, veurhöbbe
• bevaelhöbber, machhöbber

Verwantje wäörd

• mitbringe, mitveure

Zagswies

• 't ... höbbe: zich in 'ne ... toestandj bevinje

  Doe höbs 't good bie bèstemoder es ich det zoea huuer!

• 't höbben euver get: euver e zeker óngerwerp kalle
• 't örges neet op höbbe: get neet aangenaam vinje

  Loup mer effekes e stökske mit; ich höb 't neet zoea oppen duustere.

• te höbbe zeen: es leefdjespartner besjikbaar zeen
• get höbbe:
  1. 'n mankaasjen of e gebraek höbbe
  2. krank zeen
  3. duchtig get geldj of eigendóm höbbe
• get in zich höbbe
• get (neet) willen höbbe: get (neet) toestaon

  Ich wil neet höbbe det die d'n hóndj bie mich op 't graas laote sjiete.

• örges get/nieks aan höbbe: (gè) baat höbbe bie get, (gè) nöt höbben aan get
• 't aete dore nak duje: hieël flot aete
• 't aete dore nak höbbe: hieël flot gaeten höbbe
• aop höbbe: wuuert gezag van winkels of anger zake die neet toe zeen

  Wèts toe of Riech sónjigs aop haet?

  Wie vreug is Tiesse normaal aop?

• Dae guuef waat t'r haef/haet, is waerd det t'r laef: Me mót kóntent zeen mit 'n klein biedraag.
• Dae noe zorg, dae dan haet: Waem noe tegooj zorg, haet later get.
• Dae 't breid haet, lieëtj 't breid hange: Waem väöl eigendóm haet, kan rejaal laeve.
• Dae 't langs laef, haet alles: Ederein mót sterve. (Det wuuert veural gebroek es doeadmaeker wen 't geit euver bezitzuchtigheid.)
• Dao höbbe v'r ós! (naodrök op höbbe): Noe kalle v'r (intjelik) euver 'tzelvendje óngerwerp!
• Dao zóls se ... höbbe: Dinkelik is/zeen ... noe dao.
• de euverhandj höbbe:
  1. mieë mach höbbe
  2. van grótter belang zeen
• de euverhandj kriege:
  1. mieë mach kriege
  2. van grótter belang waere
• de bèsten/langsten tied gadj höbbe: nammeh kort te laeven höbbe, nammer 'ne korten tied van gebroek in 't veuroetzich höbbe

  Zoea te zeen haet dae kas waal ziene bèsten tied gadj; de deur vèltj bao oet 't gehing.

• de pik op emes höbbe
  1. emes neet mótte, neet good mit einen euverwaeg kónne

     De slechter haet de pik op mich; ich krieg ummer minder, meh mót vol betale.

  2. 'nen óngergesjikdje neet kónnen oetstaon en det laote mirken in opmirkinge

     Es 'ne sjoealmeister de pik op dich haw, woors se nag neet good oet.

• de vrie handj höbbe: de vrieheid van hanjele höbbe
• gedaon höbbe (mit get): get aaf höbbe; vaerdig zeen mit werk of 'n aktiviteit

  Ich kan waal kómme; ich höb toch al gedaon mit aete.

• get gaer gadj höbbe: gaer get wille, meh det neet kriege

  Veer hawwe gaer e vieverke gadj, meh veer höbbe neet zat plaats innen haof.

• get op höbbe (naodrök op op):
  1. get gans oetgaeten höbbe
  2. gènne veurraod mieë höbbe

     Veer höbben 't hout weer op door dae strange wintjer.

  3. 'ne naokómmeling verwachte (gezag van vieë)

     Dae knien haet jóngen op.

  4. (graof spraokgebroek) 'ne naokómmeling verwachte (gezag van zwanger vrouwlje)
• get op zich höbbe (naodrök op op): väöl tied verge, väöl tied vraoge

  Det haw get op zich ieër v'r mam mitkrege nao de kirk.

• 't good höbbe: in vergelieking mit anger luuj e laeve sónger väöl zörg höbbe
• Höbben is höbbe, meh kriegen is de kuns: 't Is lestig dem/det te kriege waem/waat me gaer wiltj höbbe.
• 't op 't lief höbbe: gekke kuren höbbe, vraem dinger doon
• Mós doe/... mich/... nag gadj höbbe? = Mós doe/... nag mit mich/... kalle (ieër ich/... heives/eweg gaon)?
• (neet) te höbbe: (neet) te verdrage

  Det is neet te höbbe det die mien mam waal gehólpen höbbe, meh die van uch nanneet.

• 't neet (stief) op emes höbbe (naodrök op höbbe): emes neet gans vertroewe
• 't örges neet (stief) op höbbe (naodrök op höbbe): get neet gans vertroewe
• nieks aanhöbbe (aksent op aan):
  1. gèn kleier óm 't lief höbbe
  2. (euverdrechtelik) slechte kleier óm 't lief höbbe
• Ofs te dem/det/die noe höbs of neet zuus! = 't Geit zich óm get van gèn waerd; maak dich noe gènnen diekke!
• örges get/nieks van in höbbe (naodrök in): örges waal/neet aanligk veur höbbe
• toe höbbe: neet aop (in bedrief) zeen van winkels, gesjefter of kefees

  Wie kan 't det Tiesse vandaag zoea vreug toe haet? Normaal höbbe die väöl langer aop.

• Werk höbben is nieks, meh werk haje: Doe mós zorge des toe kóntinu werk höbs.
• Zoea höbs se get, zoea höbs se nieks: Eigendóm is vlöchtig.

Vermeljing

• Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 159-160.

Verveuging

		ich		doe		det		veer		geer		zie		deilwaord
		radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison
hujigen tied	sjrif	höb		höbs †haes		haet		höbbe	höbben	höb		höbbe	höbben	höbbendj
	IPA	/hœb/		/hœb̥s/ /hɛ̀:s/	/hœbz/ /hɛ̀:z/	/hɛ̀:t/	/hɛ̀:d/	/hœbə/	/hœbən/	/hœb/		/hœbə/	/hœbən/	/hœbəɲɟ/
vergangen tied	sjrif	haw ↓haj ↓had		hads		haw ↓haj ↓had		hawwe ↓hajje ↓hadde	hawwen ↓hajjen ↓hadden	hadj		hawwe ↓hajje ↓hadde	hawwen ↓hajjen ↓hadden	gadj
	IPA	/hàu̯/ /hài̯/ /had/		/had̥s/	/hadz/	/hàu̯/ /hài̯/ /had/		/háwə/ /hájə/ /hadə/	/háwən/ /hájən/ /hadən/	/haɟ/		/háwə/ /hájə/ /hadə/	/háwən/ /hájən/ /hadən/	/ɣaɟ/
vergangen tied (kónjunktief)	sjrif	hej		heds ↓hejts		hej		hejje	hejjen	hedj		hejje	hejjen	gadj
	IPA	/hæ̀i̯/		/hæd̥s/ /hæ̀i̯ts/	/hædz/ /hæ̀i̯dz/	/hæ̀i̯/		/hǽje/	/hǽjen/	/hæɟ/		/hǽje/	/hǽjen/	/ɣaɟ/
gebi-jjendje wies (hujigen tied)	sjrif			höb!				höbbe-v'r		höbtj!
	IPA			/hœb/				/hœbəver/		/hœb̥c/	/hœbɟ/
gebi-jjendje wies (vergangen tied)	sjrif			haw!				hawwe-v'r		hadj!
	IPA			/hàu̯/				/háwəver/		/haɟ/
substantivering		infinitief		gerundium I		gerundium II		supinum				participium
		radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal		liaison		radikaal		liaison
	sjrif	höbbe	höbben	—		höbbe	höbben	höbbentaere		höbbentaeren		gehöbbe		gehöbben
	IPA	/hœbə/	/hœbən/	—		/hœbə/	/hœbən/	/hœbən̥'tɛ̀:re/		/hœbən̥'tɛ̀:ren/		/ɣə'hœbə/		/ɣə'hœbən/

Raod

Wiejer besteit nag de vorm "haef" dae oetsloetendj gebroek wuuert in oetdrökkinge.

In anger spraoke

[1]

Afrikaans: hê(af:) Albanees: kam(sq:) Faeruuers: hava(fo:) Frans: avoir(fr:), posséder Grieks (nuuj): έχω(el:) Ieslandjs: hafa(is:), eiga(is:), vera með Ingels: have(en:), have got, possess, own Japans: いる(ja:) Koreaans: 가지다(ko:)

Nederlandjs: hebben, bezitten Pools: mieć(pl:) Pruus: haben(de:), besitzen Sjinees: 佔(zh:) Slowaaks: mať(sk:) Spaans: haber, poseer Viëtnamees: chiếm hữu(vi:), sở hữu(vi:) Zweeds: ha

[3]

• Ingels: contain^(en:)
• Nederlandjs: bevatten^(nl:), omvatten

Eigenaam

Lemma

Höbbe /hœbə/

1. (femieljenaam) 'ne femieljenaam (Hebben)

Raod

Wie alle eigename sjrieve v'r "Höbbe" mit 'n houflètter.

Aafbraeking

• Höb-be

Vermeljing

• Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 30.

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	Höbbe		—
	IPA	/hœbə/		—
dim.	sjrif	—		—
	IPA	—		—
dat.	sjrif	Höbbe		—
	IPA	/hœbə/		—

Zelfstenjig naamwaord

Neet-lemma

höbbe ó /hœbə/

1. (gerundium) gerundium II van höbbe
   

Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking

• höb-be

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	höbbe	höbben	—
	IPA	/hœbə/	/hœbən/	—
dim.	sjrif	—		—
	IPA	—		—
dat.	sjrif	höbbe	höbben	—
	IPA	/hœbə/	/hœbən/	—

Wirkwaord

Neet-lemma

höbbe /hœbə/

1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van höbbe
2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van höbbe

Aafbraeking

• höb-be