höbbe

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

höbbe /hœbə/

  1. (euvergenkelik) in zienen eigendóm zeen van 'n zaak of e veurwerp
    Höbs toe 'n eigen hoes?
    'ne Wagen höb ich noeatj gadj; ich doon alles oppe fietsj.
  2. (koppelwirkwaord) e geveul opmirke, e zintuug aanveule
    Det kindj haet hónger, gluif ich, went 't begintj te bäöke.
    Höbs se-n 't werm of höbs se-n 't kaad?
  3. (euvergenkelik) es deil van zich zeendje, es óngerdeil zeen
    'ne Miens haet twieë erm.
    'nen Auto haet meis veer rajer.
  4. (euvergenkelik) aan 'n krenkdje lieje
    Ich mein det Mrie get van valzuch haet.
  5. (euvergenkelik) örges aan deilnumme, 'n verplichting mótte doon
    Ich kan morge neet kómme, went dan höb ich riejles.
  6. (euvergenkelik) emes in deens haje
    Det bedrief haet ach werknummers.
  7. (euvergenkelik) 'nen eljer zeen (van kinjer), jóngen höbbe
    Die maer haet twieë veules.
    Mark haet waal vief kinjer: twieë zeuns en drie döchters.
  8. (euvergenkelik) de mach hajen euver get
  9. (euvergenkelik) in 'nen toestandj terechgekómme zeen
    Ligk neet zoea te vinke mit die zwaegelkes; dalik höbbe v'r brandj.
  10. (modaal) (~ te) mótte
    Zoealangs toe hie woons, höbs toe nao mich te loestere!
  11. (modaal) wuuert gebroek veure voltoeadjen tied mit te vörme
    Ich höb dae bal nannoeatj zoea wied gesmeten es doe.
  12. (synoniem) anger waord veur verdrage
Aafbraeking
  • höb-be
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • 't ... höbbe: zich in 'ne ... toestandj bevinje
    Doe höbs 't good bie bèstemoder es ich det zoea huuer!
  • 't höbben euver get: euver e zeker óngerwerp kalle
  • te höbbe zeen: es leefdjespartner besjikbaar zeen
  • get in zich höbbe
  • get (neet) willen höbbe: get (neet) toestaon
    Ich wil neet höbbe det die d'n hóndj bie mich op 't graas laote sjiete.
  • örges get/nieks aan höbbe: örges (gèh) baat bie höbbe, örges (gèh) nöt aan höbbe
  • aop höbbe: wuuert gezag van winkels of anger zake die neet toe zeen
    Wèts toe of Riech sónjigs aop haet?
    Wie vreug is Tiesse normaal aop?
  • Dae guuef waat t'r haef/haet, is waerd det t'r laef: Me mót kóntent zeen mit 'n klein biedraag.
  • Dae noe zorg, dae dan haet: Waem noe tegooj zorg, haet later get.
  • Dae 't breid haet, lieëtj 't breid hange: Waem väöl eigendóm haet, kan rejaal laeve.
  • Dao höbbe v'r ós! (naodrök op höbbe): Noe kalle v'r (intjelik) euver 'tzelvendje óngerwerp!
  • Dao zóls se ... höbbe: Dinkelik is/zeen ... noe dao.
  • de euverhandj höbbe:
    1. mieë mach höbbe
    2. van grótter belang zeen
  • de bèsten/langsten tied gadj höbbe: nammeh kort te laeven höbbe, nammer 'ne korten tied van gebroek in 't veuroetzich höbbe
    Zoea te zeen haet dae kas waal ziene bèsten tied gadj; de deur vèltj bao oet 't gehing.
  • de pik op emes höbbe
    1. emes neet mótte, neet good mit einen euverwaeg kónne
      De slechter haet de pik op mich; ich krieg ummer minder, meh mót vol betale.
    2. 'nen óngergesjikdje neet kónnen oetstaon en det laote mirken in opmirkinge
      Es 'ne sjoealmeister de pik op dich haw, woors se nag neet good oet.
  • de vrie handj höbbe: de vrieheid van hanjele höbbe
  • gedaon höbbe (mit get): get aaf höbbe; vaerdig zeen mit werk of 'n aktiviteit
    Ich kan waal kómme; ich höb toch al gedaon mit aete.
  • get gaer gadj höbbe: gaer get wille, meh det neet kriege
    Veer hawwe gaer e vieverke gadj, meh veer höbbe neet zat plaats innen haof.
  • get op höbbe (naodrök op op):
    1. get gans oetgaeten höbbe
    2. gènne veurraod mieë höbbe
      Veer höbben 't hout weer op door dae strange wintjer.
    3. 'ne naokómmeling verwachte (gezag van vieë)
      Dae knien haet jóngen op.
    4. (graof spraokgebroek) 'ne naokómmeling verwachte (gezag van zwanger vrouwlje)
  • get op zich höbbe (naodrök op op): väöl tied verge, väöl tied vraoge
    Det haw get op zich ieër v'r mam mitkrege nao de kirk.
  • Höbben is höbbe, meh kriegen is de kuns: 't Is lestig dem/det te kriege waem/waat me gaer wiltj höbbe.
  • Mós doe/... mich/... nag gadj höbbe? = Mós doe/... nag mit mich/... kalle (ieër ich/... heives/eweg gaon)?
  • (neet) te höbbe: (neet) te verdrage
    Det is neet te höbbe det die mien mam waal gehólpen höbbe, meh die van uch nanneet.

Verveuging[bewirk]

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif höb höbs
haes
haet höbbe höbben höb höbbe höbben höbbendj
IPA /hœb/ /hœb̥s/
/hɛ̀:s/
/hœbz/
/hɛ̀:z/
/hɛ̀:t/ /hɛ̀:d/ /hœbə/ /hœbən/ /hœb/ /hœbə/ /hœbən/ /hœbəɲɟ/
vergangen tied sjrif haw
haj
had
hads haw
haj
had
hawwe
hajje
hadde
hawwen
hajjen
hadden
hadj hawwe
hajje
hadde
hawwen
hajjen
hadden
gadj
IPA /hàu̯/
/hài̯/
/had/
/had̥s/ /hadz/ /hàu̯/
/hài̯/
/had/
/háwə/
/hájə/
/hadə/
/háwən/
/hájən/
/hadən/
/haɟ/ /háwə/
/hájə/
/hadə/
/háwən/
/hájən/
/hadən/
/ɣaɟ/
vergangen tied
(kónjunktief)
sjrif hej heds hej hejje hejjen hedj hejje hejjen gadj
IPA /hæ̀i̯/ /hæd̥s/ /hædz/ /hæ̀i̯/ /hǽje/ /hǽjen/ /hæɟ/ /hǽje/ /hǽjen/ /ɣaɟ/
gebi-jjendje wies
(hujigen tied)
sjrif höb! höbbe-v'r höbtj!
IPA /hœb/ /hœbəver/ /hœb̥c/ /hœbɟ/
gebi-jjendje wies
(vergangen tied)
sjrif haw! hawwe-v'r hadj!
IPA /hàu̯/ /háwəver/ /haɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif höbbe höbben höbbe höbben höbbentaere höbbentaeren gehöbbe gehöbben
IPA /hœbə/ /hœbən/ /hœbə/ /hœbən/ /hœbən̥'tɛ̀:re/ /hœbən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'hœbə/ /ɣə'hœbən/
Raod

Wiejer besteit nag de vorm "haef" dae oetsloetendj gebroek wuuert in oetdrökkinge.

In anger spraoke[bewirk]

[1]

[3]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

höbbe ó /hœbə/

  1. (gerundium) gerundium II van höbbe
Raod

Deze vorm guldj es neutraal spraokgebroek.

Aafbraeking
  • höb-be

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif höbbe höbben
IPA /hœbə/ /hœbən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif höbbe höbben
IPA /hœbə/ /hœbən/

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

höbbe /hœbə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van höbbe
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van höbbe
Aafbraeking
  • höb-be