Naar inhoud springen

kómplement

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

kómplement ó /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥t/

  1. (spraoklieër) 'n verplichte aanvölling op 't gezègkdje
Aafbraeking
  • kóm-ple-ment
Net get anges gesjreve
Verwantje wäörd

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kómplement kómplemente kómplementen
IPA /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥t/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽnd/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥te/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥ten/
dim. sjrif kómplementje kómplementjen kómplementjes
IPA /kʊ́m̥pl̥ə'mǽɲ̊ce/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽɲ̊cen/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽɲ̊ces/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽɲ̊cez/
dat. sjrif kómplement kómplemente kómplementen
IPA /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥t/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽnd/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥te/ /kʊ́m̥pl̥ə'mǽn̥ten/

In anger spraoke

[bewirk]