Naar inhoud springen

kónkoer

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

kónkoer ó /kʊ́ŋ̊'kú:r/

  1. 'ne wèdstried van e zeker e vak (of bie meziek) wobie spraok is van 'n zjurie die euvere prestaasje oordeiltj
Aafbraeking
  • kón-koer
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • op kónkoer gaon
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 202.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kónkoer kónkoerse kónkoersen
IPA /kʊ́ŋ̊'kú:r/ /kʊ́ŋ̊'kú:r̥sə/ /kʊ́ŋ̊'kú:r̥sən/
dim. sjrif kónkuurske kónkuursken kónkuurskes
IPA /kʊ́ŋ̊'kʉ̜́:r̥skʲe/ /kʊ́ŋ̊'kʉ̜́:r̥skʲen/ /kʊ́ŋ̊'kʉ̜́:r̥skʲes/ /kʊ́ŋ̊'kʉ̜́:r̥skʲez/
dat. sjrif kónkoer kónkoerse kónkoersen
IPA /kʊ́ŋ̊'kú:r/ /kʊ́ŋ̊'kú:r̥sə/ /kʊ́ŋ̊'kú:r̥sən/

In anger spraoke

[bewirk]