Naar inhoud springen

kirmes

Van Wiktionary

de kirmes van Duusseldörp

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

kirmes v /kʲɪ́rmes/

  1. 'n fieëstelike mert mit speeltuger veure kinjer, veur väöl volwassenen hèltj det in det me zich ophèltj inne kefee
Aafbraeking
  • kir-mes
Variaasje
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • Achteróm is 't kirmes: Kóm meh dore achterdeur nao binne.
  • De duvele höbbe kirmes: 't Raengert terwiel de zón sjientj.
  • Pas op, dan is 't kirmes: Kiek oet, anges vergeit 't dich slech.
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 189.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kirmes kirmese kirmesen
IPA /kʲɪ́rmes/ /kʲɪ́rmez/ /kʲɪ́rme̽se/ /kʲɪ́rme̽sen/
dim. sjrif kirmeske kirmesken kirmeskes
IPA /kʲɪ́rme̽skʲe/ /kʲɪ́rme̽skʲen/ /kʲɪ́rme̽skʲes/ /kʲɪ́rme̽skʲez/

In anger spraoke

[bewirk]