Naar inhoud springen

klódder

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

klódder m /kl̥ʊdər/

  1. 'n wieväölheid diek en vleujbaar of naetsig matterjaal
    Daen diekke klódder naten dras vanne kóffe vóng me doe op in 'n tas en kwakdje me trögk inne kóffepot.
Aafbraeking
  • klód-der

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif klódder klódders
IPA /kl̥ʊdər/ /kl̥ʊdər̥s/ /kl̥ʊdərz/
dim. sjrif kludderke kludderken kludderkes
IPA /kl̥ødə̽r̥kə/ /kl̥ødə̽r̥kən/ /kl̥ødə̽r̥kəs/ /kl̥ødə̽r̥kəz/
dat. sjrif klódder klódders
IPA /kl̥ʊdər/ /kl̥ʊdər̥s/ /kl̥ʊdərz/

In anger spraoke

[bewirk]