mèsstóf

Mofers

Zelfstenjig naamwaord

Lemma

mèsstóf v /me̞stʊf/

1. (landjboew) 'n stóf veur 't landj mit te bemèste veure gróndj rieker te make wodoor de plantje flotter grujje

Aafbraeking

• mès-stóf

Verwantje wäörd

• baeterie

Samestèlling

• mès + stóf

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	mèsstóf		mèsstóffe	mèsstóffen
	IPA	/me̞stʊf/	/me̞stʊv/	/me̞stʊfə/	/me̞stʊfən/
dim.	sjrif	mèsstufke	mèsstufken	mèsstufkes
	IPA	/me̞støfkʲe/	/me̞støfkʲen/	/me̞støfkʲes/	/me̞støfkʲez/

Raod

d'n Diminutief kump praktisch neet veur.

In anger spraoke

• Grieks (nuuj): λίπασμα^(el:) ó
• Ingels: fertiliser, fertilizer
• Nederlandjs: meststof g
• Pruus: Düngemittel ó