Naar inhoud springen

pók

Van Wiktionary

e kindj mitte pókke [1]

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

pók v /pʊk/

  1. (gebroek in 't mieëvaad) 'n hieël besmettelike en laevesgevieërlike krenkdje die de hoed enne sliemvliezzen aantas
  2. 'n puis, 'ne zwaer of e kuulke waat veurkump bieje [1]
Aafbraeking
  • pók
Aafleijinge
Zagswies
  • de pókke zitte: baksillere taenge de pókke
    De pókke zatte ze vreuger inne baovenerm.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif pók pókke pókken
IPA /pʊk/ /pʊg/ /pʊkə/ /pʊkən/
dim. sjrif pukske puksken pukskes
IPA /pøkskə/ /pøkskən/ /pøkskəs/ /pøkskəz/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]