Naar inhoud springen

reifel

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

reifel m /rɛ́i̯fel/

  1. 'ne striep pepier of stóf
    Ich staek mich e reifelke pepier in 't book; dao wo ich gebleve bön mit laeze.
Aafbraeking
  • rei-fel
Verwantje wäörd

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif reifel reifele reifelen
IPA /rɛ́i̯fel/ /rɛ́i̯fe̽le/ /rɛ́i̯fe̽len/
dim. sjrif reifelke reifelken reifelkes
IPA /rɛ́i̯fe̽l̥kʲe/ /rɛ́i̯fe̽l̥kʲen/ /rɛ́i̯fe̽l̥kʲes/ /rɛ́i̯fe̽l̥kʲez/
dat. sjrif reifel reifele reifelen
IPA /rɛ́i̯fel/ /rɛ́i̯fe̽le/ /rɛ́i̯fe̽len/

In anger spraoke

[bewirk]