tiran

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

tiran m /tí'ràn/

  1. (pólletiek) 'nen hieërser dae zien mach uutj middels geweldj en ónwillekeurigheid, 'nen hieërser van e sjrikbewindj
  2. (euverdrechtelik) emes dae zien mitmiensen óngerdrök en terroriseert
Aafbraeking
  • ti-ran
Verwantje wäörd

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif tiran tiranne tirannen
IPA /tí'ràn/ /tí'ránə/ /tí'ránən/
dim. sjrif tirenke tirenken tirenkes
IPA /tí'ræ̀n̥kʲe/ /tí'ræ̀n̥kʲen/ /tí'ræ̀n̥kʲes/ /tí'ræ̀n̥kʲez/
dat. sjrif tiran tiranne tirannen
IPA /tí'ràn/ /tí'ránə/ /tí'ránən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]