dóm

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Bieveugelik naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

dóm /dʊ̀m/

  1. van min verstandj getugendj
Aafbraeking
  • dóm
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Antoniem
Zagswies
  • dóm oete ouge kieke
  • De dómste boeren höbbe de diekste aerpel: Me kump wiejer mit gelök es mit verstandj.
  • Wirken is veure dómme: Allein de dóm luuj mótte wirke; de slum luuj wete zich dao-aan te ónttrèkke.

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad predikatief
mannelik vrouwelik ónziejig geslechtelik ónziejig
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
positief sjrif dómme dómmen dóm dóm dóm dóm dómp
IPA /dʊ́mə/ /dʊ́mən/ /dʊ̀m/ /dʊ́m/ /dʊ̀m/ /dʊ̀m/ /dʊ́m/ /dʊ̀m/ /dʊ̀m̥p/ /dʊ̀mb/
kómparatief sjrif dómmere dómmeren dómmer dómmer dómmer dómmer dómmert
IPA /dʊ́mərə/ /dʊ́mərən/ /dʊ́mər/ /dʊ́mər/ /dʊ́mər/ /dʊ́mər/ /dʊ́mər̥t/ /dʊ́mərd/
superlatief sjrif dómste dómsten dómste dómste dómste dómste dómste
IPA /dʊ̀m̥stə/ /dʊ̀m̥stən/ /dʊ̀m̥stə/ /dʊ̀m̥stə/ /dʊ̀m̥stə/ /dʊ̀m̥stə/ /dʊ̀m̥stə/
partitief sjrif dóms
IPA /dʊ̀m̥s/ /dʊ̀mz/
inkelvaad mieëvaad
flexieadverbiaal
(positief)
sjrif (wie) dóms (toe) (wie) dómp (geer)
IPA /wì: dʊ̀m̥s tú:/ /wì: dʊ̀m̥p ʝ̊é:r/
flexieadverbiaal
(kómparatief)
sjrif (wie) dómmers (toe) (wie) dómmertj (geer)
IPA /wì: dʊ́mər̥s tú:/ /wì: dʊ́mər̥c ʝ̊é:r/

In anger spraoke[bewirk]

Biewaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

dóm /dʊ̀m/

  1. op 'n [↑] meneer
Aafbraeking
  • dóm

Verbuging[bewirk]

adverbiaal
radikaal liaison
positief sjrif dóm
IPA /dʊ̀m/
kómparatief sjrif dómmer
IPA /dʊ́mər/
superlatief sjrif dómste
IPA /dʊ̀m̥stə/