Naar inhoud springen

metseltouw

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

metseltouw v > v ~ ó /mætsel̥tɒ̀u̯/

  1. 'n dun touw det strak gespanne steit tösse twieë perviellen en wolangs 'ne metselieër de metselstein ligk
Aafbraeking
  • met-sel-touw
Verwantje wäörd
Samestèlling
Zagswies
  • Me bónj metseltouw ouch aan 'n smik veur daomit te doppe.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif metseltouw metseltouwe metseltouwen
IPA /mætsel̥tɒ̀u̯/ /mætsel̥tɒ̀u̯wə/ /mætsel̥tɒ̀u̯wən/
dim. sjrif metseltuike metseltuiken metseltuikes
IPA /mætsel̥tœ̀i̯kʲe/ /mætsel̥tœ̀i̯kʲen/ /mætsel̥tœ̀i̯kʲes/ /mætsel̥tœ̀i̯kʲez/
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif metseltouw metseltouwe metseltouwen
IPA /mætsel̥tɒ̀u̯/ /mætsel̥tɒ̀u̯wə/ /mætsel̥tɒ̀u̯wən/
dim. sjrif metseltuiwke metseltuiwken metseltuiwkes
IPA /mætsel̥tœ̀i̯u̯kʲe/ /mætsel̥tœ̀i̯u̯kʲen/ /mætsel̥tœ̀i̯u̯kʲes/ /mætsel̥tœ̀i̯u̯kʲez/
Raod

De vorm "metseltuiwke" is 'ne nujere vorm veur "metseltuike".

In anger spraoke

[bewirk]