mistig

Van Wiktionary

e mistig landjsjap

Mofers[bewirk]

Bieveugelik naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

mistig /mɪstɪç/

  1. in zich bepirk dore mis
Raod

't Synoniem "gries" wuuert väöl mieë gebroek.

Aafbraeking
  • mis-tig
Synoniem
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad predikatief
mannelik vrouwelik ónziejig geslechtelik ónziejig
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
positief sjrif mistige mistigen mistige mistig mistige mistig mistig
IPA /mɪstɪʝe/ /mɪstɪʝen/ /mɪstɪʝe/ /mɪstɪç/ /mɪstɪʝ/ /mɪstɪʝe/ /mɪstɪç/ /mɪstɪʝ/ /mɪstɪç/ /mɪstɪʝ/
kómparatief sjrif mistigere mistigeren mistiger mistiger mistiger mistiger mistigert
IPA /mɪstɪʝərə/ /mɪstɪʝərən/ /mɪstɪʝər/ /mɪstɪʝər/ /mɪstɪʝər/ /mɪstɪʝər/ /mɪstɪʝər̥t/ /mɪstɪʝərd/
superlatief sjrif mistigste mistigsten mistigste mistigste mistigste mistigste mistigste
IPA /mɪstɪçste/ /mɪstɪçsten/ /mɪstɪçste/ /mɪstɪçste/ /mɪstɪçste/ /mɪstɪçste/ /mɪstɪçste/
partitief sjrif mistigs
IPA /mɪstɪçs/ /mɪstɪʝz/
inkelvaad mieëvaad
flexieadverbiaal
(positief)
sjrif (wie) mistigs (toe) (wie) mistig (geer)
IPA /wì: mɪstɪçs tú:/ /wì: mɪstɪç ʝ̊é:r/
flexieadverbiaal
(kómparatief)
sjrif (wie) mistigers (toe) (wie) mistigertj (geer)
IPA /wì: mɪstɪʝər̥s tú:/ /wì: mɪstɪʝər̥c ʝ̊é:r/

In anger spraoke[bewirk]

Biewaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

mistig /mɪstɪç/

  1. (neet-lemma) op 'n [↑] meneer
Aafbraeking
  • mis-tig

Verbuging[bewirk]

adverbiaal
radikaal liaison
positief sjrif mistig
IPA /mɪstɪç/ /mɪstɪʝ/
kómparatief sjrif mistiger
IPA /mɪstɪɣər/
superlatief sjrif mistigste
IPA /mɪstɪçste/