Naar inhoud springen

stopkóntak

Van Wiktionary

e gebroek en 'n óngebroek stopkóntak

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

stopkóntak ó /stɒpkʊ́n̥tak ~ stɒkʊ́n̥tak/

  1. 'n äöpening wo me de stekker van 'n lektrisch apperaat in kan duje veur det aan 't stroumnèt te verbinje
Raod

't Kump hieël algemein veur det de -p neet oetgespraoke wuuert, wodoor 't waord feitelik stokkóntak wuuert. 't Oetspèlle van dees oetspraok wuuert dit aafgeraoje.

Aafbraeking
  • stop-kón-tak
Variaasje
Synoniem
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif stopkóntak stopkóntakte stopkóntakten
IPA /stɒpkʊ́n̥tak/ /stɒpkʊ́n̥tag/ /stɒpkʊ́n̥taktə/ /stɒpkʊ́n̥taktən/
dim. sjrif stopkóntekske stopkónteksken stopkóntekskes
IPA /stɒpkʊ́n̥tækskʲe/ /stɒpkʊ́n̥tækskʲen/ /stɒpkʊ́n̥tækskʲes/ /stɒpkʊ́n̥tækskʲez/
dat. sjrif stopkóntak stopkóntakte stopkóntakten
IPA /stɒpkʊ́n̥tak/ /stɒpkʊ́n̥tag/ /stɒpkʊ́n̥taktə/ /stɒpkʊ́n̥taktən/

In anger spraoke

[bewirk]