toestumming

Van Wiktionary

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

toestumming v /tù:stǿmɪŋ/

  1. 'n oetspraok of bestaetiging (zowaal mónjeling es sjriftelik) worin m'n emes toesteit get te doon, 't instumme mit get
Aafbraeking
  • toe-stum-ming
Synoniem
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif toestumming toestumminge toestummingen
IPA /tù:stǿmɪŋ/ /tù:stǿmɪŋe/ /tù:stǿmɪŋen/
dim. sjrif toestummingske toestummingsken toestummingskes
IPA /tù:stǿmɪ̽ŋ̊skʲe/ /tù:stǿmɪ̽ŋ̊skʲen/ /tù:stǿmɪ̽ŋ̊skʲes/ /tù:stǿmɪ̽ŋ̊skʲez/

In anger spraoke[bewirk]