Naar inhoud springen

trammelantj

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

trammelantj m /tr̥amə'láɲ̊c/

  1. 'nen toestandj van óngeregeldjheid, wie ónrös, lewej, herrie, ruzing
    Waat 'nen trammelantj óm nieks!
Aafbraeking
  • tram-me-lantj
Synonieme
Verwantje wäörd

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif trammelantj
IPA /tr̥amə'láɲ̊c/ /tr̥amə'láɲɟ/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif trammelantj
IPA /tr̥amə'láɲ̊c/ /tr̥amə'láɲɟ/

In anger spraoke

[bewirk]
bewirk