Naar inhoud springen

weskantj

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

weskantj m /wæskáɲ̊c/

  1. de kantj dae nao 't weste wies of in 't weste ligk
Aafbraeking
  • wes-kantj
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif weskantj weskantje weskantjen
IPA /wæskáɲ̊c/ /wæskáɲɟ/ /wæskáɲ̊cə/ /wæskáɲ̊cən/
dim. sjrif weskentje weskentjen weskentjes
IPA /wæskʲǽɲ̊ce/ /wæskʲǽɲ̊cen/ /wæskʲǽɲ̊ces/ /wæskʲǽɲ̊cez/
dat. sjrif weskantj weskantje weskantjen
IPA /wæskáɲ̊c/ /wæskáɲɟ/ /wæskáɲ̊cə/ /wæskáɲ̊cən/
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif weskantj weskenj
IPA /wæskáɲ̊c/ /wæskáɲɟ/ /wæskʲæ̀ɲ/
dim. sjrif weskentje weskentjen weskentjes
IPA /wæskʲǽɲ̊ce/ /wæskʲǽɲ̊cen/ /wæskʲǽɲ̊ces/ /wæskʲǽɲ̊cez/
dat. sjrif weskantj weskenj
IPA /wæskáɲ̊c/ /wæskáɲɟ/ /wæskʲæ̀ɲ/

In anger spraoke

[bewirk]