bessem

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

'ne bessem

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

bessem m /bæsem/

  1. e veurwerp bestäöndje oet 'ne stek en haore veur staof en anger voel biejein te kaere
    Kans se mich dae bessem aanreike det ich 't voel opruum?
Aafbraeking
  • bes-sem
Synoniem
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • Dan vraet ich 'nen heie bessem: Ich höb gèn vertroewen in waas toe zaes.
  • de bessem örges doorhaer haole
  • emes mitte bessem d'roet jage

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif bessem besseme bessemen
IPA /bæsem/ /bæse̽me/ /bæse̽men/
dim. sjrif bessemke bessemken bessemkes
IPA /bæse̽m̥kʲe/ /bæse̽m̥kʲen/ /bæse̽m̥kʲes/ /bæse̽m̥kʲez/
dat. sjrif bessem besseme bessemen
IPA /bæsem/ /bæse̽me/ /bæse̽men/

In anger spraoke[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

bessem /bæsem/

  1. (neet-lemma) inkelveljigen ieëste-persoeansvorm (ich) innen hujigen tied van besseme
  2. (neet-lemma) inkelveljige gebi-jjendje wies van besseme
Aafbraeking
  • bes-sem