Naar inhoud springen

brandjkalk

Van Wiktionary

brandjkalk

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

brandjkalk m /bráɲ̊ɟ̊kál̥k/

  1. (sjemie) 'n sjemische verbinjing van kalk mit zoerstóf (CaO)
Aafbraeking
  • brandj-kalk
Verwantje wäörd
Samestèllinge

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif brandjkalk
IPA /bráɲ̊ɟ̊kál̥k/ /bráɲ̊ɟ̊kálg/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif brandjkalk
IPA /bráɲ̊ɟ̊kál̥k/ /bráɲ̊ɟ̊kálg/

In anger spraoke

[bewirk]