knäökel

knäökele

Mofers

Zelfstenjig naamwaord

Lemma

knäökel m /kn̥œ́:kəl/

1. (liefdeil) e gewerf det 'ne vinger verbindj mitte handj, det dudelik zichbaar wuuert wen me de vingere buig

Aafbraeking

• knäö-kel

Synoniem

• knaok

Samestèlling

• knaok + umlaut + -el

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	knäökel		knäökele	knäökelen
	IPA	/kn̥œ́:kəl/		/kn̥œ́:kə̽lə/	/kn̥œ́:kə̽lən/
dim.	sjrif	knäökelke	knäökelken	knäökelkes
	IPA	/kn̥œ́:kə̽l̥kə/	/kn̥œ́:kə̽l̥kən/	/kn̥œ́:kə̽l̥kəs/	/kn̥œ́:kə̽l̥kəz/
dat.	sjrif	knäökel		knäökele	knäökelen
	IPA	/kn̥œ́:kəl/		/kn̥œ́:kə̽lə/	/kn̥œ́:kə̽lən/

In anger spraoke

• Ieslandjs: kjúka v, hnúi m
• Ingels: knuckle
• Nederlandjs: knokkel g
• Pruus: Fingerknöchel m, Knöchel m
• Sjinees: 指關節^(zh:)
• Zweeds: knoge g