Naar inhoud springen

kruutsteiken

Van Wiktionary

luuj die zich e kruutsteiken 'nt make zeen

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

kruutsteiken ó /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲen/

  1. (kirk) e gebaar mitte handj euvere kop, sjouwers en lief inne vorm van e kruuts bie 't baeje
Aafbraeking
  • kruuts-tei-ken
Variaasje
Samestèlling
Zagswies
  • zich e kruutsteiken make
    Es se saoves nao bèd geis langs 't wienwaterspötje, mós se dich e kruutsteiken make mit wienwater.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kruutsteiken kruutsteikes
IPA /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲen/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲes/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲez/
dim. sjrif kruutsteikske kruutsteiksken kruutsteikskes
IPA /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kskʲe/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kskʲen/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kskʲes/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kskʲez/
dat. sjrif kruutsteiken kruutsteikes
IPA /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲen/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲes/ /kr̥ʉ̜́:tstɛ́i̯kʲez/

In anger spraoke

[bewirk]