Naar inhoud springen

landjtóng

Van Wiktionary

'n landjtóng

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

landjtóng v /láɲ̊(ɟ̊)tʊ̀ŋ/

  1. (topografie) e stök landj det aan drie kantje mit water ómslaoten is en meh mit ein smaal stökske landj aan 't vastelandj verbónjen is Festland besitzt
Aafbraeking
  • landj-tóng
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif landjtóng landjtónge landjtóngen
IPA /láɲ̊ɟ̊tʊ̀ŋ/ /láɲ̊ɟ̊tʊ́ŋə/ /láɲ̊ɟ̊tʊ́ŋən/
dim. sjrif landjtungske landjtungsken landjtungskes
IPA /láɲ̊ɟ̊tø̀ŋ̊skə/ /láɲ̊ɟ̊tø̀ŋ̊skən/ /láɲ̊ɟ̊tø̀ŋ̊skəs/ /láɲ̊ɟ̊tø̀ŋ̊skəz/

In anger spraoke

[bewirk]