Naar inhoud springen

mantjeltes

Van Wiktionary

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

mantjeltes v /máɲ̊cəl̥tæs/

  1. (kleier) 'n sloetbaar tes (wie mit 'ne knoup of e ritsversloet), ingenejdj in 'ne jas veur dinger in eweg te staeke
Aafbraeking
  • man-tjel-tes
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif mantjeltes mantjeltesse mantjeltessen
IPA /máɲ̊cəl̥tæs/ /máɲ̊cəl̥tæz/ /máɲ̊cəl̥tæse/ /máɲ̊cəl̥tæsen/
dim. sjrif mantjelteske mantjeltesken mantjelteskes
IPA /máɲ̊cəl̥tæskʲe/ /máɲ̊cəl̥tæskʲen/ /máɲ̊cəl̥tæskʲes/ /máɲ̊cəl̥tæskʲez/

In anger spraoke[bewirk]