mantjeltes

Mofers

Zelfstenjig naamwaord

Lemma

mantjeltes v /máɲ̊cəl̥tæs/

1. (kleier) 'n sloetbaar tes (wie mit 'ne knoup of e ritsversloet), ingenejdj in 'ne jas veur dinger in eweg te staeke

Aafbraeking

• man-tjel-tes

Verwantje wäörd

• jassetes

Samestèlling

• mantjel + tes

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	mantjeltes		mantjeltesse	mantjeltessen
	IPA	/máɲ̊cəl̥tæs/	/máɲ̊cəl̥tæz/	/máɲ̊cəl̥tæse/	/máɲ̊cəl̥tæsen/
dim.	sjrif	mantjelteske	mantjeltesken	mantjelteskes
	IPA	/máɲ̊cəl̥tæskʲe/	/máɲ̊cəl̥tæskʲen/	/máɲ̊cəl̥tæskʲes/	/máɲ̊cəl̥tæskʲez/

In anger spraoke

• Ingels: pocket^(en:)
• Japans: ポケット^(ja:)
• Nederlandjs: jaszak^(nl:) g