proton

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

proton ó /pr̥ò:tɒ̀n/

  1. 'n elementaer, netuurkundig deilke det 'ne boewstein vanne kaer van 'n atoom is det positief gelajen is
Aafbraeking
  • pro-ton
Verwantje wäörd

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif proton protone protonen
IPA /pr̥ò:tɒ̀n/ /pr̥ò:'tó:nə/ /pr̥ò:'tó:nən/
dim. sjrif preutönke preutönken preutönkes
IPA /pr̥ø̀:tœ̀n̥kə/ /pr̥ø̀:tœ̀n̥kən/ /pr̥ø̀:tœ̀n̥kəs/ /pr̥ø̀:tœ̀n̥kəz/
dat. sjrif proton protone protonen
IPA /pr̥ò:tɒ̀n/ /pr̥ò:'tó:nə/ /pr̥ò:'tó:nən/

In anger spraoke[bewirk]