Naar inhoud springen

tössekóms

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

tössekóms v /tœsəkʊ̀m̥s/

  1. de hanjeling van 't tössekómme, 't zich mingen in 'nen ómstandj veure oetkóms daovan te verangere
Aafbraeking
  • tös-se-kóms
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif tössekóms tössekumstetössekumsten
IPA /tœsəkʊ̀m̥s//tœsəkʊ̀mz/ /tœsəkø̀m̥stə//tœsəkø̀m̥stən/
dim. sjrif
IPA
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif tössekóms tössekómstetössekómsten
IPA /tœsəkʊ̀m̥s//tœsəkʊ̀mz/ /tœsəkʊ̀m̥stə//tœsəkʊ̀m̥stən/
dim. sjrif
IPA

In anger spraoke

[bewirk]