Naar inhoud springen

tösseveugsel

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

tösseveugsel ó /tœsəvø̀:xsəl/

  1. get det örges tösse gezatj wuuert, get det tössegeveug wuuert bie get anges
  2. (spraoklieër) e grammatikaal waorddeil det op zich allein neet veur kan kómme, det binnen e morfeem gezatj wuuert veure beteikenis of de waordsaort daovan te verangere
Aafbraeking
  • tös-se-veug-sel
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif tösseveugsel tösseveugsele tösseveugselen
IPA /tœsəvø̀:xsəl/ /tœsəvø̀:xsə̽lə/ /tœsəvø̀:xsə̽lən/
dim. sjrif tösseveugselke tösseveugselken tösseveugselkes
IPA /tœsəvø̀:xsə̽l̥kə/ /tœsəvø̀:xsə̽l̥kən/ /tœsəvø̀:xsə̽l̥kəs/ /tœsəvø̀:xsə̽l̥kəz/
dat. sjrif tösseveugsel tösseveugsele tösseveugselen
IPA /tœsəvø̀:xsəl/ /tœsəvø̀:xsə̽lə/ /tœsəvø̀:xsə̽lən/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

[2]