Naar inhoud springen

tandjbustel

Van Wiktionary

drie tandjbustele

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

tandjbustel m /táɲɟbøstəl/

  1. 'ne bustel dae m'n inne handj hèltj veur zich de tenj mit te poetse
Aafbraeking
  • tandj-bus-tel
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif tandjbustel tandjbustele tandjbustelen
IPA /táɲɟbøstəl/ /táɲɟbøstə̽lə/ /táɲɟbøstə̽lən/
dim. sjrif tandjbustelke tandjbustelken tandjbustelkes
IPA /táɲɟbøstə̽l̥kə/ /táɲɟbøstə̽l̥kən/ /táɲɟbøstə̽l̥kəs/ /táɲɟbøstə̽l̥kəz/
dat. sjrif tandjbustel tandjbustele tandjbustelen
IPA /táɲɟbøstəl/ /táɲɟbøstə̽lə/ /táɲɟbøstə̽lən/

In anger spraoke

[bewirk]