Naar inhoud springen

aafkantje

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Wirkwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]
houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich kantj get aaf mer ich kantj get aaf det ich get aafkantj ich höb get aafgekantjj
IPA /ɪç káɲ̊c çæd 'á:f/ /mær‿ɪ̽ç káɲ̊c çæd 'á:f/ /dæd‿ɪ̽ʝ ʝæd á:fkáɲ̊c/ /ɪç‿œ̽b ʝæd á:fɣ̊əpl̥ac/

aafkantje /á:fkáɲ̊cə/

  1. (euvergenkelik) de lèste rie van e strikwerk aafmaken en veilig vanne naolj aafhaole
  2. (euvergenkelik) de ziejkantj van get aafwirke
    Krieg mich daen kantjesniejer; det graas mót hie nag aafgekantj.
Aafbraeking
  • aaf-kan-tje
Samestèlling

Verveuging

[bewirk]
(det ...) ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif aafkantj aafkantjs aafkantj aafkantje aafkantjen aafkantj aafkantje aafkantjen aafkantjendj
IPA /á:fkáɲ̊c/ /á:fkáɲɟ/ /á:fkáɲ̊cs/ /á:fkáɲɟz/ /á:fkáɲ̊c/ /á:fkáɲɟ/ /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/ /á:fkáɲ̊c/ /á:fkáɲɟ/ /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/ /á:fkáɲ̊cəɲɟ/
vergangen tied sjrif aafkantjdje aafkantjdjen aafkantjdjes aafkantjdje aafkantjdjen aafkantjdje aafkantjdjen aafkantjdje aafkantjdjen aafkantjdje aafkantjdjen aafgekantj
IPA /á:fkáɲɟə/ /á:fkáɲɟən/ /á:fkáɲɟəs/ /á:fkáɲɟəz/ /á:fkáɲɟə/ /á:fkáɲɟən/ /á:fkáɲɟə/ /á:fkáɲɟən/ /á:fkáɲɟə/ /á:fkáɲɟən/ /á:fkáɲɟə/ /á:fkáɲɟən/ /á:fɣ̊əkáɲ̊c/ /á:fɣ̊əkáɲɟ/
gebi-jjendje wies sjrif kantj aaf! kantje-v'r aaf kantj aaf!
IPA /káɲɟ á:f/ /káɲɟ á:v/ /káɲ̊cəvər á:f/ /káɲ̊cəvər á:v/ /káɲɟ á:f/ /káɲɟ á:v/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif aafkantje aafkantjen aafgekantj ó aafkantje aafkantjen aafkantjentaere aafkantjentaeren aafgekantje aafgekantjen
IPA /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/ /á:fɣ̊əkáɲ̊c/ /á:fɣ̊əkáɲɟ/ /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/ /á:fkáɲ̊cən̥'tɛ̀:re/ /á:fkáɲ̊cən̥'tɛ̀:ren/ /á:fɣ̊əkáɲ̊cə/ /á:fɣ̊əkáɲ̊cən/

't Wirkwaord "kantje" kump los neet veur; de vörm daovan staon hieónger aangegaeve.

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif kantj kantjs kantj kantje kantjen kantj kantje kantjen
IPA /káɲ̊c/ /káɲɟ/ /káɲ̊cs/ /káɲɟz/ /káɲ̊c/ /káɲɟ/ /káɲ̊cə/ /káɲ̊cən/ /káɲ̊c/ /káɲɟ/ /káɲ̊cə/ /káɲ̊cən/
vergangen tied sjrif kantjdje kantjdjen kantjdjes kantjdje kantjdjen kantjdje kantjdjen kantjdje kantjdjen kantjdje kantjdjen
IPA /káɲɟə/ /káɲɟən/ /káɲɟəs/ /káɲɟəz/ /káɲɟə/ /káɲɟən/ /káɲɟə/ /káɲɟən/ /káɲɟə/ /káɲɟən/ /káɲɟə/ /káɲɟən/
gebi-jjendje wies sjrif kantj! kantje-v'r kantj!
IPA /káɲ̊c/ /káɲɟ/ /káɲ̊cəvər/ /káɲ̊c/ /káɲɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif
IPA

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

bewirk


Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

aafkantje ó /á:fkáɲ̊cə/

  1. (gerundium) gerundium II van aafkantje
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • aaf-kan-tje

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif aafkantje aafkantjen
IPA /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif aafkantje aafkantjen
IPA /á:fkáɲ̊cə/ /á:fkáɲ̊cən/


Wirkwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

aafkantje /á:fkáɲ̊cə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van aafkantje (in naevezats)
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van aafkantje (in naevezats)
Aafbraeking
  • aaf-kan-tje
Variaasje