aaflaje

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich laaj get aaf mer ich laaj get aaf det ich get aaflaaj ich höb get aafgelaje
IPA /ɪʝ lá:i̯ ʝæd 'á:f/ /mær‿ɪ̽ʝ lá:i̯ ʝæd 'á:f/ /dæd‿ɪ̽ʝ ʝæd á:fl̥á:i̯/ /ɪç‿œ̽b ʝæd á:fɣ̊əlá:jə/

aaflaje /á:fl̥á:jə/

  1. (euvergenkelik) waar of geujer van 'n aope ker of e sjeep aafhaole
    Det glaaswerk mós se veurzichtig aaflaje, meh die men smete dao mit.
  2. (euvergenkelik) e bestandj of anger gegaeves van 'nen angere kómpjoeter of e nètwerk euverbringe nao d'n eige kómpjoeter of 't eige nètwerk
    Die formelere mótj g'r allewiel aaflaje vanne site vanne gemèndje; die krieg g'r nimmieër op pepier.
Aafbraeking
  • aaf-la-je
Antoniem
Synonieme
Samestèlling
Zagswies
  • aafgelaje vol: ram vol mit luuj, hieël drök door 't dao-zeen van väöl luuj
    Bie die riwwenie waas de zaal aafgelaje vol; doe kós de deur nanneet vinje zoea drök.

Verveuging[bewirk]

(det ...) ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif aaflaaj aafluueds
aafleuds
aafluuedj
aafleudj
aaflaje aaflajen aaflaadj aaflaje aaflajen aaflajendj
IPA /á:fl̥á:i̯/ /á:fl̥ʉ̜̀æ̯̈d̥s/
/á:fl̥ø̀:d̥s/
/á:fl̥ʉ̜̀æ̯̈dz/
/á:fl̥ø̀:dz/
/á:fl̥ʉ̜̀æ̯̈ɟ/
/á:fl̥ø̀:ɟ/
/á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/ /á:fl̥á:ɟ/ /á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/ /á:fl̥á:jəɲɟ/
vergangen tied sjrif aaflooj aafloods aaflooj aafloje aaflojen aafloodj aafloje aaflojen aafgelaje aafgelajen
IPA /á:fl̥ò:i̯/ /á:fl̥ò:d̥s/ /á:fl̥ò:dz/ /á:fl̥ò:i̯/ /á:fl̥ó:jə/ /á:fl̥ó:jən/ /á:fl̥ò:ɟ/ /á:fl̥ó:jə/ /á:fl̥ó:jən/ /á:fɣ̊əlá:jə/ /á:fɣ̊əlá:jən/
gebi-jjendje wies sjrif laaj aaf! laje-v'r aaf laadj aaf!
IPA /lá:j á:f/ /lá:j á:v/ /lá:jəvər á:f/ /lá:jəvər á:v/ /lá:ɟ á:f/ /lá:ɟ á:v/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif aaflaje aaflajen aafgelaaj ó aaflaje aaflajen aaflajentaere aaflajentaeren aafgelaje aafgelaje
IPA /á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/ /á:fɣ̊əlá:i̯/ /á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/ /á:fl̥á:jən̥'tɛ̀:re/ /á:fl̥á:jən̥'tɛ̀:ren/ /á:fɣ̊əlá:jə/ /á:fɣ̊əlá:jən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

[2]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

aaflaje ó /á:fl̥á:jə/

  1. (gerundium) gerundium II van aaflaje
Raod

Deze vorm guldj es neutraal spraokgebroek.

Aafbraeking
  • aaf-la-je

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif aaflaje aaflajen
IPA /á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif aaflaje aaflajen
IPA /á:fl̥á:jə/ /á:fl̥á:jən/

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

aaflaje /á:fl̥á:jə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van aaflaje
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van aaflaje
Aafbraeking
  • aaf-la-je