Naar inhoud springen

brandjblösser

Van Wiktionary

Algemein Gesjreve Limburgs

[bewirk]

Zelfsjtendig naamwaord

[bewirk]

brandjblösser m (Nederlands: brandblusser)

Verbuging

brandjblössers, brandjblösserke


'ne brandjblösser

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

brandjblösser m /bráɲɟblœsər/

  1. e silindervörmig, draagbaar apperaat veur 't vuur van 'ne kleinen of middelgroeate brandj mit oet te make
    Haol mich rap de brandjblösser; de keuke steit inne brandj!
Raod

Dit waord wuuert döks aafgekortj toet blösser.

Aafbraeking
  • brandj-blös-ser
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif brandjblösser brandjblössers
IPA /bráɲɟblœsər/ /bráɲɟblœsər̥s/ /bráɲɟblœsərz/
dim. sjrif brandjblösserke brandjblösserken brandjblösserkes
IPA /bráɲɟblœsə̽r̥kə/ /bráɲɟblœsə̽r̥kən/ /bráɲɟblœsə̽r̥kəs/ /bráɲɟblœsə̽r̥kəz/
dat. sjrif brandjblösser brandjblössers
IPA /bráɲɟblœsər/ /bráɲɟblœsər̥s/ /bráɲɟblœsərz/

In anger spraoke

[bewirk]
bewirk