kantjele

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kantjele /káɲ̊cə̽lə/

  1. (óneuvergenkelik) oppe kantj ómvalle
  2. (euvergenkelik) daoveur zorge det get oppe kantj geit ligke
    Dae stein is te zwaor veur te versjuve, mer es v'r dem kantjele ligk dae dalik oete waeg.
Aafbraeking
  • kan-tje-le
Samestèlling

Verveuging[bewirk]

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif kantjel kantjels kantjeltj kantjele kantjelen kantjeltj kantjele kantjelen kantjelendj
IPA /káɲ̊cəl/ /káɲ̊cəl̥s/ /káɲ̊cəlz/ /káɲ̊cəʎ̥c/ /káɲ̊cəʎɟ/ /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/ /káɲ̊cəʎ̥c/ /káɲ̊cəʎɟ/ /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/ /káɲ̊cə̽ləɲɟ/
vergangen tied sjrif kantjeldje kantjeldjen kantjeldjes kantjeldje kantjeldjen kantjeldje kantjeldjen kantjeldje kantjeldjen kantjeldje kantjeldjen gekantjeldj
IPA /káɲ̊cəʎɟə/ /káɲ̊cəʎɟən/ /káɲ̊cəʎɟəs/ /káɲ̊cəʎɟəz/ /káɲ̊cəʎɟə/ /káɲ̊cəʎɟən/ /káɲ̊cəʎɟə/ /káɲ̊cəʎɟən/ /káɲ̊cəʎɟə/ /káɲ̊cəʎɟən/ /káɲ̊cəʎɟə/ /káɲ̊cəʎɟən/ /ɣə'káɲ̊cəʎɟ/
gebi-jjendje wies sjrif kantjel! kantjele-v'r kantjeltj!
IPA /káɲ̊cəl/ /káɲ̊cə̽ləvər/ /káɲ̊cəʎ̥c/ /káɲ̊cəʎɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif kantjele kantjelen gekantjel ó kantjele kantjelen kantjelentaere kantjelentaeren gekantjele gekantjelen
IPA /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/ /ɣə'káɲ̊cəl/ /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/ /káɲ̊cə̽lən̥'tɛ̀:re/ /káɲ̊cə̽lən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'káɲ̊cə̽lə/ /ɣə'káɲ̊cə̽lən/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

[2]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

kantjele ó /káɲ̊cə̽lə/

  1. (gerundium) gerundium II van kantjele
Raod

Deze vorm guldj es neutraal spraokgebroek.

Aafbraeking
  • kan-tje-le

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif kantjele kantjelen
IPA /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif kantjele kantjelen
IPA /káɲ̊cə̽lə/ /káɲ̊cə̽lən/

Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

kantjele /káɲ̊cə̽lə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van kantjele
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van kantjele
Aafbraeking
  • kan-tje-le