keuning
Uiterlijk
Mofers
[bewirk]Zelfstenjig naamwaord
[bewirk]Lemma
[bewirk]keuning m /kǿ:nɪŋ/
- 'ne leider van e landj van hoeagen adel, juus ónger 'ne keizer kwa rang
- emes dae bie 't keuningssjete de vogel aafsjuutj
- 't wichtigste stök bie 't sjake; bie waem dae verslage wuuert is 't verluus
- 'n speelkaart die kwa waerd baove de dam steit en döks ónger de aos
- Aafbraeking
- keu-ning
- Aafleijinge
- keuningin, keuniklik, keuninklik, keuninkriek
- keuningsderm, keuningseider, keuningshoes, keuningsplaat, keuningssjete, keuningszilver
- Driekeuninge, elvekeuning
- Verwantje wäörd
- Zagswies
- de keuning te riek aaf zeen: hieël bliej zeen
- Óngere blinjen is d'n einuigige miens de keuning: Vergeleke mit get det wörkelik slech is, is det det middelmäötig is good.
- troeve keuning: de keuning bie 't troeve
- Vermeljing
- Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 185.
Verbuging
[bewirk]inkelvaad | mieëvaad | ||||
---|---|---|---|---|---|
radikaal | liaison | radikaal | liaison | ||
nom. | sjrif | keuning | keuninge | keuningen | |
IPA | /kǿ:nɪŋ/ | /kǿ:nɪŋe/ | /kǿ:nɪŋen/ | ||
dim. | sjrif | keuningske | keuningsken | keuningskes | |
IPA | /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/ | /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲen/ | /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲes/ | /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲez/ | |
dat. | sjrif | keuning | keuninge | keuningen | |
IPA | /kǿ:nɪŋ/ | /kǿ:nɪŋe/ | /kǿ:nɪŋen/ |
In anger spraoke
[bewirk][1]