keuning

'ne keuning [1]

de keuning [3]

'ne keuning [4]

Mofers

Zelfstenjig naamwaord

Lemma

keuning m /kǿ:nɪŋ/

1. 'ne leider van e landj van hoeagen adel, juus ónger 'ne keizer kwa rang
2. emes dae bie 't keuningssjete de vogel aafsjuutj
3. 't wichtigste stök bie 't sjake; bie waem dae verslage wuuert is 't verluus
4. 'n speelkaart die kwa waerd baove de dam steit en döks ónger de aos

Aafbraeking

• keu-ning

Aafleijinge

• keuningin, keuniklik, keuninklik, keuninkriek
• keuningseider, keuningsplaat, keuningssjete, keuningszilver

Verwantje wäörd

• berón, drosserd, graof, hertog, keizer, prins, vors

Zagswies

• de keuning te riek aaf zeen: hieël bliej zeen
• troeve keuning: de keuning bie 't troeve

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	keuning		keuninge	keuningen
	IPA	/kǿ:nɪŋ/		/kǿ:nɪŋe/	/kǿ:nɪŋen/
dim.	sjrif	keuningske	keuningsken	keuningskes
	IPA	/kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/	/kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲen/	/kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲes/	/kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲez/
dat.	sjrif	keuning		keuninge	keuningen
	IPA	/kǿ:nɪŋ/		/kǿ:nɪŋe/	/kǿ:nɪŋen/

In anger spraoke

[1]

• Frans: roi m
• Ingels: king
• Nederlandjs: koning g
• Pruus: König m
• Spaans: rey m
• Zweeds: kung g