Naar inhoud springen

keuning

Van Wiktionary

'ne keuning [1]
de keuning [3]
'ne keuning [4]

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

keuning m /kǿ:nɪŋ/

  1. 'ne leider van e landj van hoeagen adel, juus ónger 'ne keizer kwa rang
  2. emes dae bie 't keuningssjete de vogel aafsjuutj
  3. 't wichtigste stök bie 't sjake; bie waem dae verslage wuuert is 't verluus
  4. 'n speelkaart die kwa waerd baove de dam steit en döks ónger de aos
Aafbraeking
  • keu-ning
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • de keuning te riek aaf zeen: hieël bliej zeen
  • Óngere blinjen is d'n einuigige miens de keuning: Vergeleke mit get det wörkelik slech is, is det det middelmäötig is good.
  • troeve keuning: de keuning bie 't troeve
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 185.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif keuning keuninge keuningen
IPA /kǿ:nɪŋ/ /kǿ:nɪŋe/ /kǿ:nɪŋen/
dim. sjrif keuningske keuningsken keuningskes
IPA /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/ /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲen/ /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲes/ /kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲez/
dat. sjrif keuning keuninge keuningen
IPA /kǿ:nɪŋ/ /kǿ:nɪŋe/ /kǿ:nɪŋen/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]