Naar inhoud springen

klarke

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Wirkwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

klarke /kl̥ár̥kə/

  1. (óneuvergenkelik) klark ophoosten of nao baove raochelen en oetspieje
    Aaj manskaerele die klarkdje duchtig; e deil kós nag waal hieël good richte.
Aafbraeking
  • klar-ke
Synoniem
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Samestèlling
Zagswies
  • mótte klarke van 't hooste
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 190.

Verveuging

[bewirk]
ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif klark klarks klark klarke klarken klark klarke klarken klarkendj
IPA /kl̥ár̥k/ /kl̥árg/ /kl̥ár̥ks/ /kl̥árgz/ /kl̥ár̥k/ /kl̥árg/ /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/ /kl̥ár̥k/ /kl̥árg/ /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/ /kl̥ár̥kəɲɟ/
vergangen tied sjrif klarkdje klarkdjen klarkdjes klarkdje klarkdjen klarkdje klarkdjen klarkdje klarkdjen klarkdje klarkdjen geklark
IPA /kl̥árgɟə/ /kl̥árgɟən/ /kl̥árgɟəs/ /kl̥árgɟəz/ /kl̥árgɟə/ /kl̥árgɟən/ /kl̥árgɟə/ /kl̥árgɟən/ /kl̥árgɟə/ /kl̥árgɟən/ /kl̥árgɟə/ /kl̥árgɟən/ /ɣə'kl̥ár̥k/ /ɣə'kl̥árg/
gebi-jjendje wies sjrif klark! klarke-v'r klarktj!
klark!
IPA /kl̥ár̥k/ /kl̥árg/ /kl̥ár̥kəvər/ /kl̥ár̥kc/
/kl̥ár̥k/
/kl̥árgɟ/
/kl̥árg/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif klarke klarken geklark ó klarke klarken klarkentaere klarkentaeren geklarke geklarken
IPA /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/ /ɣə'kl̥ár̥k/ /ɣə'kl̥árg/ /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/ /kl̥ár̥kən̥'tɛ̀:re/ /kl̥ár̥kən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'kl̥ár̥kə/ /ɣə'kl̥ár̥kən/

In anger spraoke

[bewirk]
bewirk


Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

klarke ó /kl̥ár̥kə/

  1. (gerundium) gerundium II van klarke
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • klar-ke

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif klarke klarken
IPA /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif klarke klarken
IPA /kl̥ár̥kə/ /kl̥ár̥kən/


Wirkwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

klarke /kl̥ár̥kə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van klarke
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van klarke
Aafbraeking
  • klar-ke

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

klarke /kl̥ár̥kə/

  1. (neet-lemma) mieëvaadsvorm van klark
Aafbraeking
  • klar-ke